2019. aastal tähistati suure pidulikkusega 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. Juubel oli ka tantsupeol – 85 aasta jooksul oli toimunud juba 20 tantsupidu – ning tule tulemise traditsioonil, sest esimest korda võeti sarnane teekond ette 50 aastat tagasi laulupidude 100. juubelit tähistades. 2019. aastal süüdati tuli 1. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi pargis ja kanti läbi kõigi maakondade pealinna. Tule täpne teekond igas maakonnas oli kohalike valida ja korraldada. Esimest korda kingiti pidustuste esimesel päeval laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidjatele ja edasikandjatele kodarrahad, kõrgeim austusavaldus pühendumise eest. Tervet pidu saatis suur kaasaelamine ja osalemissoov. Laulupeol osales 1020 kollektiivi 33 138 laulja, orkestrandi ja juhendajaga. Esmakordselt laulupidude ajaloos olid korraldajad sunnitud turvalisuse kaalutlustel lõpetama pühapäevase kontserdi piletimüügi. Pühapäevast kontserti sai otsepildis vaadata suurte ekraanidega ühisvaatamiskohtadelt üle Eesti. Tantsupeol osales 713 kollektiivi ehk 11 500 inimest. Rahvamuusikapeol musitseeris 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Algselt Kalevi staadioni lähedusse Poolamäel toimuma pidanud pidu koliti registreerunud muusikute suure arvu ja kiirelt läbi müüdud piletite tõttu hoopis Vabaduse väljakule, piletid osteti tagasi ja pidu oli kõigile tasuta. Laulu- ja tantsupidu olid ligipääsetavamad ka puuetega inimestele: vaegnägijatele kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujoonistega, vaegkuuljatele tõlgiti laulupidu viipekeelde, mõlemal peol oli eraldi ala ratastoolis külastajatele.
