Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson kirjutab aastaraamatu eessõnas, et kaitsepolitsei asutamisaegadest peale on samaks jäänud ka Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra peamine ohustaja – Venemaa oma imperialistliku ambitsiooniga.«Enne kui Venemaa 21. sajandil oma naaberriike juba otse sõjaliselt ründama asus, on ta püüdnud eelnevalt neid kõigiti nõrgestada: moodusteks nii õõnestamine, vaenupropaganda, vaenulike agentide riiki toimetamine, rahva enesekindluse murendamine. Ühe tüüpilise ja paljukasutatud kunstliku ettekäändena teiste riikide, muu hulgas Eesti siseasjadesse sekkumiseks, on Venemaa püüdnud ikka ja jälle välja tulla jutuga ajaloolistest eriõigustest ja vajadusest kaitsta siinseid venelasi justkui aset leidva tagakiusamise eest,» märkis kapo juht. Pallosoni sõnul on Venemaa püüdnud aastaid ära kasutada ka Eestis elavaid vene päritolu inimesi olukorra pingestamiseks või pingete ülalhoidmiseks, kuid aeg näitab, et see õnnestub Venemaal üha vähem ja vähem. Viimane Eesti lõimumisuuring annab teavet, et areng on üldiselt hea. «Olgugi et integratsioon on aeglane protsess, kasvab lõimunute osakaal. Paljudel teisest rahvusest või teise emakeelega püsielanikel on eestlastega sarnased väärtused – nad on meie kaasmaalased kõige paremas tähenduses,» kirjutas Palloson. Temasõnul on Eesti suhtes negatiivselt meelestatud inimesed on nii mõnigi kord jäänud avalikus diskussioonis valjult kõlama, ja nii võib kujuneda mõnikord hääleka vähemuse ülevõimenduse põhjal ekslik mulje, justkui oleks neid rohkem kui tegelikult. See omakorda võib töötada lõimumisele vastu. Samas toob lõimumisuuring Eestiga suhestumisel tugeva ja tähelepanu vääriva tegurina esile majandusliku toimetuleku. «Pöörame aastaraamatus tähelepanu ka äärealadele, kus Tallinna või Tartuga võrreldes on sissetulekud madalamad ja teenused raskemini kättesaadavad. Rahulolematute või majandusraskustes inimeste
